Ivan Kotlyarevski mäng "Natalka Poltavka". Natalka Poltavka karakteristikud

18. sajandi esimesel poolel kirjutas Ivan Kotlyarevsky spetsiaalselt Poltava linna teatri jaoks välja "Natalka Poltavka". See töö ei olnud selle perioodi kirjanike esimene katse lähtuda ajaloo stseenist tavaliste külaelanike elust, kuid see oli esimene, kus seda realistlikult tehti.

Ivan Kotlyarevsky - "Natalka Poltavka" autor

Sündinud legendaarne Poltava perekonna kantsler Pyotr Kotlyarevsky. Kui poiss üles kasvas, saadeti ta õppima kohalikus seminaris, pärast mida ta proovis end erinevates kutsealades. Esialgu läks Ivan isa jalgu ja peaaegu neli aastat töötas politseisse. Pärast seda alustas ta kohaliku aadli perekondadele lastele erateadet.

27-aastaselt läks Kotlyarevski sõjaväeteenistusse ja võttis osa Ismaeli piiramisest. Olles saanud Püha Anne ordeni, läks ta pensionile. Alates 1810. aastast töötab kirjanik vaesunud aadlike laste õppeasutuses.

Alates 1816. aastast sai ta kohaliku vaba teatri direktoriks, milleks ta kirjutas "Natalka Poltavka" ja "Sorcerer-sorcerer". Alates 1827. aastast 1835. aastani oli tema hooldusel kohalikke heategevusasutusi. Ja 1838. aastal suri kirjanik oma politsei emakeeles.

Kogu oma elu oli Ivan Kotlyarevski kiindunud Ukraina ajaloost, eriti kasakaajast ja kirjandusest. Isegi sõjaväeteenistuse ajal saatsid kirjanikud luuletöös käest proovida. Nii et, võttes aluseks romaani luuletaja Virgili "Aeneid", kirjutas Kotlyarevsky sellele paroodia tavainimeste tavapärases räägitud keeles. Seega ei lõi ta mitte ainult kirjanduslikku meistrit, vaid alustas ka uut ajastut ukraina keele ajaloos.

Näituse "Natalka Poltavka" loomise ajalugu

Ivan Kotlyarevsky hakkas Poltava linnas vabakunsti direktoriks seisma silmitsi probleemiga, mis puudutab huvitavate mängufilmide puudumist tootmiseks, mis vastaks selle aja publiku nõudmistele. Olles hästi tuttav külaelanike eluga, traditsioonide ja rituaalidega ning kellel on nende taga edukas kirjanduslik kogemus ("Aeneid" austas kogu riigis autorit ja tõestas ka, et tavaliste inimeste keelt saab ja isegi vajab kirjanduses), otsustab Kotlyarevski proovida Nende tugevus kirjalikult mängib.

Sel ajal lavastas paljudes teatrites Aleksander Shakhovskiy "Kasakas-poeet", kus näidati Ukraina saarte elusid ja traditsioone. Kahjuks oli autor selle teemaga harjumatu ja kuigi tema töö oli kaasatud paljude teatrite repertuaarile viiekümneks aastaks, rääkisid selle aja kritiseerijad ja valgustatud armees negatiivselt kaatsaküla reaalsusest.

Nagu Shakhovskiy, võttis Ivan Kotlyarevsky oma laulude aluseks rahvalaulu teemasid, eelkõige "Limerivni", "Braila dovka lõvi" ja teisi. Kuid erinevalt tema eelkäijast kirjeldas ta usaldusväärselt elu, harjumusi ja kõige tähtsamat - tema kangelaste kõnet. Niisiis, kui 1819. aastal esmakordselt esitati näidend "Natalka Poltavka", uskus publik lavale, sest näib, et esituse sündmused võeti otse elust ja asuvad kuskil lähedal asuvas majas.

Proovi "Natalka Poltavka" maatükk

Autor otsustas öelda oma töös sagedase probleemi kohta, millega silmitsi seisavad vaesed küla tüdrukud, kellel pole piisavalt maad. Enda toitmiseks on nad sunnitud arvutusega abielluma, keeldudes tegeliku armastuse saamisest.

Peategelaseks on ilus noor tüdruk Natalka. Kui ta isa oli jõukas mees ja isegi lubas end majapidamistööde abistamiseks orbie Peetri majas. Natalka ja Petro armusid üksteisega, pärast seda õppides läks isa selle mehe juurest välja ja varsti suri. Natalka jäi oma ema Gorpina juurde elama ja varsti nad olid täiesti rikutud. Mõne aja pärast teeb ilus peigmees pakkumise ilusale peigmehele, Teterwakovski. Natalka seda kategooriliselt ei meeldi, kuid annab oma ema veenmisele, nõustub ta pakkumisega pisaratega. Järsku naaseb tema armastatud Petro külla. Noorte armastuse siiruse nägemisel keeldub vastamine Natalka käest õigustest ja õnnistatakse armastajaid.

Natalka Poltavka karakteristikud

Peategelaseks on lihtne Gorpina Terpilichi tütar Natalka.

Naiste ideaal on kehastuseks mitte ainult Kotlyarevski aegadel, vaid nüüd. Natalka Poltavka olemusest räägitakse hästi, teiste kangelaste tsitaate: "Kuld ei ole kingitus! .. See on ilus, roosiline, see on mootor, ja igapäevaselt on see hea õnnestunud, jaak võitis povazhaet matrior tema, shanuyo kõik vanemad Mina ise, jaki töötavad inimesed, jaki käepigistus, koolid y ise, y matir na svіtі hoidke "; "Kõik teabeallikad tuleks panna oma tütarde".

Võttes ilma turvalisest elust pärast oma isa surma, ei tahtnud ta ikkagi jõuda hüvanguks mis tahes hinnaga. Seega, kui ema sureb teda kohalike "kadestusväärsete" ja jõukate sunnitööde eest (ametnik ja alamkanister), keeldub Natalka, sest ta armastab oma Peetrit ja loodab tema naasmist. Vahepeal on tema väljavalituks halb palgaline töötaja, kellel ei ole ühtegi maad ega mingit muud vara, nii et tema abikaasa Natalka tõenäoliselt ei suuda oma rahalist olukorda oluliselt parandada. Sellest hoolimata keeldub ta rikkadest kandidaatidest tema kätte ning see näitab mitte ainult huvi, vaid ka ustavust armastuses.

Mängu tekstis on mitmeid avaldusi, milles on näidatud Natalka Poltavka tunnusjoon. Vastuseks Tetervakovski edusammudele vastab ta otsekohe: "Sul on vanasõna" Ole teadlik ratsu hobust ja lennata tahtega "; Joke sobi, dobrodiu, linnas pannočki ... ". See on hoolimata kõigest, mis temaga juhtus, ta ei taha uue sotsiaalse staatuse omandada, piisab tema ja tema saatuse jaoks, kui ainult kallis oli lähedal ja ta ei vaja rikkalikku ebaharilikku inimest.

Olukorda on komplitseerinud asjaolu, et Natalka ei tea, kas tema armastatud on elus ja kui ta naaseb, vaid et elada ja seal on midagi süüa, nii et ilu peab töötama väga raske, et toita ennast ja oma ema. Tüdruku enda sõnul tekib Natalka Poltavka karakteristik: "Ma ei ole palju, ma olen lihtsalt, kuid nõbu, ma ei taha spinat, õmmelda ega veeta." See tähendab, et hoolimata asjaolust, et tüdruk kasvas ülesehitatud perekonnas vaesuse ees, pole tal häbi töötada ausalt, et teenida elatist, ega otsima ka lihtsaid viise.

Natalka usaldaselt armastab igavesti kaebavat ema, kes erinevalt tütrist ei ole nii pidevalt kannatanud varem. Peale selle teeb Gorpin oma parima, et taastada oma perele õitseng. Ainus võimalus on seda teha - edukalt välja anda oma ilusat ja tark tütart abikaasale, ja siis ema näitab ennast mitte parimast küljest. Ta mõistab täiesti, et härrad, kes abielluvad oma Natalkaga, on üsna kahtlast väärtust ja ei tunne oma kaaskodanike austust. Kui te isegi ei leia, et Natalka armastab teist, siis on see ikkagi tema tütre õnnetu. Kuid see naine ei lakka, ta jõuab teda ja truudus tungib kohaliku rikaste Teterwakovski pakkumise vastu.

Siiski annab Peetrus tagasi tüdrukule jõud - ta mässulised oma ema vastu ja vihatava peigmehe vastu ning võitleb tema armastuse vastu, isegi kui tema väljavalitu hakkab kõhklema ja tema õnn on valmis teda loobuma ja andma talle kõik, mida ta teenis oma talumatu tööaja vältel.

Sellel mängufilmil muutub peategelase olemus dramaatiliselt ja ta demonstreerib tundmatuid tunnuseid - resoluteness ja uskumatu julgust. Naise keeldumine naisega võib tõsiselt ähvardada tüdrukut vanglasse, kuid see ei takista teda. Tekstis on Natalka Poltavka selline tsitaadi tunnus käesoleval hetkel - ta reageerib kõikidele ohtudele: "Selle jõuga ei tohi ma seda sundida." Tüdruku ebaõnnestumatus ja sitkus pani tema õnnelikule peigmehele "kena žesti" tegema ja luksustajad abiellusid.

Muusika mõju kultuurile

Nutka Poltavka näitus oli Ukraina teatri ja kirjanduse ajaloo kõige olulisem sündmus. Lisaks publiku tohutule edule ja pärast avaldamist - ja lugejatele - on see töö palju rohkem mõjutanud. Sellel mängul hakkavad lavastused üsna tihtipeale kõnelema ukraina keelt ja rahvalaulusid. Samuti andis Kotlyarevski edukas kogemus sellele epoole teistele kirjanikele ja luuletajatele signaali, et on võimalik kirjutada üsna edukalt tavaliste inimeste lihtsas keeles. Lisaks, pärast kirjanike seas "Natalka Poltavka" sai moes ka külade eluviiside kirjeldamiseks. Jah, Natalka Poltavka lüüriline krunt ja tähemärkide elav, kumerad tegelased inspireerisid palju.

Näiteks Ukraina Kolumbias asuva Ukraina amatööride teostaja Ivan Ozarkevich pärast Kotlyarevski surma avaldas oma play Chernivtsi. Ja kuigi selle töö tegemine toimus Kolomyias ja peategelast nimetati Annichkaks, oli kõigil muudel juhtudel peaaegu Natalka Poltavka täielik eksemplar.

Veidi hiljem mängis tuntud Ukraina helilooja N. Lysenko sama nimega ooper, mis on nüüd klassikaline.

Filmi tulekuga filmitati tööd.

Natalka Poltavka loomisega on möödunud palju aastaid. Kuigi selle aja jooksul on palju muutunud, on selle töö kangelaste probleemid endiselt aktuaalsed. Ja nüüd võite kohtuda kitsarinnaliste, kuid hästi varastatud altkäemaksujatega, kes unistavad lahkelt lahkuda, vaid ka halva kuju. Ja kuigi need tüdrukud arvestavad abielu asemel armastuse asemel, on meie ühiskonnas lootus tulevikule.