Teabeõigus: mõiste ja põhimõtted

Meie aja mitmesugused andmed on saanud väga väärtusliku materjali, mida saab igal võimalikul viisil kasutada. Ja mõnikord muutuvad andmed liiga väärtuslikuks.

Sellise mõiste "teabeseadus" teema on infoühiskonna inimeste suhe. Asjaolu, et kõik andmed võivad tuua kasu ja kahju, tuleb kõiki selle valdkonna suhteid jälgida. See teadus põhineb sellistel põhimõtetel:

- mis tahes teabe tasuta levitamine, samuti selle takistamatu tootmise. Loomulikult ei tohiks teabe sisu olla vastuolus teiste õigusaktidega.

- Isiklike õiguste prioriteedi põhimõte, mis tagab isiku kaitse riigi poolt teabevaldkonnas.

- Põhimõte, mille kohaselt ei saa luua, paljundada ja levitada teavet, mis põhjustab ühiskonnale olulist, moraalset või füüsilist kahju.

- Teabeõigus juhindub ka põhimõttest, mille kohaselt on vaba juurdepääs mis tahes salajasele teabele.

- Järgmine põhimõte, mis käsitleb infotöötluse kiirust ja täielikkust, kohustab riigiasutusi koguma ja säilitama teavet oma pädevuse piires. Vajadusel peavad riigiasutused andma kasutajatele teabe õigeaegselt.

- seaduslikkuse põhimõte. See sätestab, et kõik üksused, kes seda või seda teavet kasutavad, peaksid järgima kehtivaid riigi õigusakte.

- Teabeõiguse printsiibid näevad ette ka vastutuse seaduse või selle rikkumise eest.

- teabe tasuta jagamise põhimõte võimaldab seda kasutada korduvalt ja selle sisu ei ole vaja muuta.

Teabeõigusel on oma normid, mis võimaldavad reguleerida meedia, avalik-õiguslike organisatsioonide ja muude üksuste tegevust. Neid saab liigitada järgmiselt:

- menetlusnormid. Tänu neile on kehtestatud normatiivne toiming ja nende järjekord;

- materjal. Nad määravad kõik materiaalses plaanis infoõiguse subjektide õigused ja kohustused;

- keelu normid. Nad seavad teabetoodete kasutamise ja loomise raamistiku ning piiravad teabe kasutamist, mis aitab kaasa ühiskonna moraalsele hävitamisele;

- normid, mis võimaldavad valdkonna osalejatel kasutada teavet oma eesmärkidel.

Teabeõigus sätestab, kuidas käituda antud kohas, et mitte rikkuda seadust. Kui neid suhteid reguleerivad reeglid rikutakse, tekib siis haldus- või isegi kriminaalvastutus.

Teabeallikate seadus on õigusaktid, milles kõik regulatiivsed normid on ametlikult kajastatud. Lisaks saab neid dokumente vastu võtta eri tasanditel: kohalikul või föderaalvalitsusel. Teisel juhul on normid kinnitatud riigi põhiseaduses. Igal juhul on allikad riigi valitsuse poolt välja antud seadused.