Venemaa kirjandusinstituudid

Puhtalt kirjanduslikud institutsioonid meie riigis on üks ja ainus. Nagu aga kogu maailmas. Koolide õpetajate ettevalmistamisel on paljud pedagoogilised instituudid, kus nad õpetavad vene keelt ja kirjandust. Paljud ja ülikoolid, kus on ajakirjanduse õppetool. Kuid kirjanik ja ajakirjanik on kaks väga erinevat "lindu". Kirjanikud õpivad ainult ühes ülikoolis riigis ja see on Gorki kirjandusinstituut.

Eelkäija

See instituut eksisteeris mitte kaua ja pikka aega. Nn Bryusovski Instituut on spetsialiseerunud ülikool, mis avati Moskvas 1921. aastal V. Ya Bryusovi algatusel. Siin valmistati luuletajad, kirjanikud, romaanikud, kriitikud, näitekirjanikud ja tõlkijad. Kõik, nagu Gorki, kestis ainult uurimus mitte viis, vaid kolm aastat.

Kõrgem kirjandus- ja kunstiinstituut V.Ya. Bryusova imestas Lito Narcomprosi stuudio, mille korraldas ka Valeri Yakovlevich, Kunstide palee ja enamuse Riikliku sõnade instituudi kirjanduskursused. Aasta hiljem tuli sisse poeetikakunsti- ja tehnikakool, kus töötas peaaegu kõik VLHI õpetajad, kaasa arvatud Bryusov ise. Aastal 1924 sai instituut lõpuks oma nime - seoses luuletaja laiaulatusliku aastapäevaga.

1925. aasta jaanuaris otsustas Moskva elamumajanduskomisjon ületamatult pingelist ladestamist üle anda mitu kõrgharidusasutust Leningradisse. VLHI ei saanud liikuda, sest kõik 40 õpetajat, välja arvatud kaks, õõnesid elukohamuutust. Seega instituut likvideeriti. Õpilased lõpetasid teised ülikoolid. Gorki nimelise kirjandusinstituudi loomine oli juba loodud, võttes arvesse tema eelkäija kurva kogemust. Ja pean tunnistama, et vigu ei juhtunud enam.

IZHLT

Ajakirjanduse ja kirjandusloomeinstituuti ei saa mingil juhul nimetada kirjandusinstituudiks. See haridusasutus ei ole riigiasutus, kuigi sellel on riiklik akrediteering ja litsents ning lõpetajatel on riiklikult tunnustatud diplomid. Ajakirjanduse ja kirjanduslooma instituudil on ainult üks hariduse suund: ajakirjandus. Seal on ka ettevalmistavaid kursusi. Koolitusel ei ole eelarvelisi aluseid. Õpilased valivad kirjavahetuse, täistööajaga ja täiskoormusega hariduse.

Gorki Kirjandusinstituut

See ülikool kuulus alati Kultuuriministeeriumisse, alates 1992. aastast vastutab Venemaa Föderatsiooni haridus- ja teadusministeerium. On kaks teaduskonda: kirjavahetus ja täistööajaga. Isiklikud üliõpilased korraldavad viieaastase eriala programmi "Kirjanduslik loovus" ja "Ilukirjanduse tõlge".

In absentia, koolitatakse spetsialiste kuueks aastaks ja üks eriala - kirjanduslooming. Kunstilise tõlke osakonnas õpivad tulevased tõlkijad inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia ja korea keeles. Samuti on erialadel doktoriõppe magistriõpe: "vene keel", "kirjandus teooria" ja "vene kirjandus".

Kuidas see kõik algas?

Kirjandusinstituudi loomise algatajaks oli Maxim Gorky. Alguses oli ülikool Õhtune Töötajate Kirjandusülikool, kuid alles 1933. aastal sai ta oma nime, mis on veel säilinud.

Sõja ajal alustas instituut 1942. aastal täiskoormusega ja osalise tööajaga õpilasi. Aastal 1953 avati täiskohaga kaheaastased kõrgemad kirjanduskursused juba toimunud kirjanikele, kes peavad humanitaarteadmisi täiendama ja laiendama oma silmapiiri. 1983. aastal anti kirjandusinstituudile rahvaste sõpruse kõrgeim järjekord.

Asukoht

Pedagoogilise profiili kirjanduslikud instituudid asuvad Moskvas erinevates piirkondades, mõnda ajaloolist, kuid olulisemat kohta Gorki Kirjandusinstituudi asukohta ei leita. See on 18. sajandi arhitektuurimälestis, Tverskoy Boulevardis asuv linnamaak, kus 1812 sündis AI Herzen. Ja siin üheksateistkümnendate neljateistkümnendates kirjanduskeskuses olid regulaarsed Gogol, Belinsky, Aksakovid, Chaadayev, Baratynsky, Khomyakov, Shchepkin ja paljud teised legendaarsed arvud.

Veidi enne kahekümnenda sajandi algust asus siin kirjastuse ja kahekümnendates - paljud kirjanike organisatsioonid. Kirjandusõhtuid pidid osalema Mayakovsky, Blok, Yesenin. Seda hoone kirjeldab üksikasjalikult Herzen, Bulgakov, Mandelstam. Siin, siin hoones asusid elama Vjačeslav Ivanov, Daniil Andreev, Osip Mandelstam, Andrei Platonov, kes teatasid ehitise laigud . Herzenin on hoovis monument.

Õpetajad

Õpetajad on alati olnud ja jäävad Stellarinstituudi juurde, ükski teine kirjandusülikool lihtsalt ei suutnud koguda ülistatud meistrimeid sellistes numbrites. Seda õpetasid Aleksandr Zinoviev, Victor Rozov, Konstantin Paustovsky, Mihhail Svetlov, Konstantin Fedin, Lev Oshanin, Lev Ozerov, Juri Kuznetsov, Juri Mineralov ja paljud teised tuntud kirjanikud, luuletajad, näitekirjanikud. Loenguid lugesid teadlased helistavate nimedega: I. Tolstoi, V. Asmus, A. Reformatsky, G. Vinokur, A. Taho-Godi, S. Radzig, S. Bondi, B. Tomashevsky, V. Kozhinov ja mitte vähem väärt teised.

Nüüd loovad seminarid kõige kuulsamate ja armastatud kirjanike poolt: Sergei Nikolajevitš Yesin - kirjandusoskuste osakonna juhataja Samid Sahibovich Agayev, Juri Sergejevitš Apenchenko, Sergei Sergeevitš Arutyunov, Igor Leonidovich Volgin, Andrei Venediktovich Vorontsov, Andrei V. Vasilevsky, Aleksei Varlamov - esinejad Kirjandusinstituudi rektori ülesanded Anatoli Vasiljevičovi Korolev, Ruslan Timofeevič Kireev, Vladimir Andreevich Kostrov, Stanislav Yuryevich Kunyaev, Gennadi Krasnikov, Vladimir Yuriy Vitali Malyagin, Aleksandr Aleksandrovitš Mihhailov, Olesya Alexandrovna Nikolajeva, Oleg Olegovich Pavlov, Aleksander Evseevich Rekemchuk, Evgeni Borisovich Rein, Inna Ivanovna Rostovtseva, Galina Ivanovna Sedõh, Evgeni Jürjevič Sidorov, Aleksandr Jurjevitš Segene, Sergei Petrovitš Tolkachev, Aleksandr Petropovich Toroptsev, Marietta Omarovna Chudakova . Kunagi pole kirjandusloomingu instituutidel sellist meistrite kooslust.

Sisenejatele - loominguline konkurents

Litinstitute'i sisenemine saab läbida loovvõistluse ja läbida sisseastumiseksamid. Moskva pedagoogilistel kirjandusinstituutidel saavad nad teavet USE-i ja ajakirjanduse kohta ülikoolides. Siin toimub konkurss kolmes etapis. Esimesed osalejad saadavad oma loomingut valitud suunas: proosa teksti kakskümmend (vähemalt) lehte või kakssada versejoont või kakskümmend lehekülge kirjanduskriitikas, draamas, essee ja ajakirjanduses, samuti kunstilise tõlkega. See katse viiakse läbi ilma taotleja osalemiseta, pealegi annab ta nimetatu töö, nii et ei saa olla kahjustatud arvamust. Kirjandusteaduslik instituut ei pane osalejale selliseid keerulisi, kuid huvitavaid loomingulisi ülesandeid.

Ja alles pärast seda on võimalik saada võimalus üle kanda USAs (kirjalikult või suuliselt) ülejäänud esemed. See on traditsiooniliselt vene kirjandus, vene keel ja Venemaa ajalugu. Kui loometegevus ja eksamite läbimine rahuldab komisjonitasu, kutsutakse tulevane õpilane loovõistluse teisele etapile - see on kirjalik visand. Siis järgneb intervjuu, kõige olulisem hetk viimase kahe esimese etapi jaoks. Nii ülikoolid kui ka Venemaa pedagoogilised kirjandusasutused ei tee nii palju sisserändajate valikut. Lisaks Litinstitute'ile on olemas ka loomingulised võistlused ainult taotlejatele, kes on otsustanud erialal teatri-, kino- või arhitektuuri- ja kunstiülikoolides.

Seminarid

Õpilased on paralleelselt ette valmistatud kahes suunas. See on kõik humanitaarne - nii erapoolik kui ka kirjanduskriitika ja vene keel ning loominguline. Loovuse areng toimub seminaride ajal. Muid kirjandusinstitutsioone, kui nad eksisteeriksid, tõenäoliselt töötaksid ka kõige optimaalsemal kujul.

Traditsiooniliselt korraldatakse seminare teisipäeviti. Sellel päeval ei ole üliõpilase jaoks ühtegi teist klassi - ainult seminar, mille juht on tingimata kapten.

See on alati suur põnevus ja närvipäev, sageli pisarad, mõnikord tüli. Kuid see juhtub vastupidi. Ainus kahju on see, et teiste inimeste seminaridel ei ole võimalust osaleda, sest kõik samal ajal. Te ei saa oma teed edasi anda, igal juhul on ta parim. Litinstitutis korraldasid seminare alati suurimad nõukogude kirjanikud. Nüüd suurimad kirjanikud Venemaal. Samasugused seminarid toimuvad kõrgemate kirjanduskoolide õpilastele, mille autoriks see artikkel õnnestus lõpetada. Teisipäeviti ja Kõrgema Kunsti Tõlkekooli õpilased. Tuleb märkida, et Kirjandusinstituudis toimuvad kursused ja korrigeerimiskursused.

Rahvusvaheline tegevus

Selle ülikooli koostöö välismaiste kolleegidega areneb süstemaatiliselt kooskõlas riigi poliitikaga kõrghariduse rahvusvahelisel areenil võimu tugevdamiseks. Teaduslikud ja akadeemilised sidemed laienevad märkimisväärselt, ülikool püüab integreerida lõpetajaid ja üliõpilasi maailma kirjandusprotsessi Euroopa haridusruumi.

Parimad saavutused vene kirjanduses kaugetes välismaal ja SRÜ riikides on propagandatud. Seal on sidemeid ülikoolidega, näiteks Trinity College Iirimaal, Kölni ülikool Saksamaal, Bergamo ülikool Itaalias, Joseoni ja Konkuki ülikoolid Korea Vabariigis, Pariisi-8 ülikool Prantsusmaal, Suzhou ülikool Hiinas. Kultuurikeskuses Venemaa-Korea on ka Litinstitut juba pikka aega töötanud. Sellel loomingulisel ülikoolil õpetatakse igal aastal Vene Föderatsiooni üliõpilaste arv välisüliõpilasi - nii SRÜ riikides kui ka kaugel välismaal.

Toolid

Litinstitute on Venemaa ülikoolide pingerea kõrgeim tase professori ja üliõpilaste suhte poolest: ühel üliõpilasel on üks õpetaja. Millised kirjandusinstitutsioonid võivad sellist suhet väärt kiita?

Enamik õpetajaid on siin ülemaailmse mainega. Kirjandusliku kompetentsuse osakonna õpetajad on loetletud eespool, nimed on nii olulised, et vaevu on võimalik lisada mis tahes täitmata ecstasy, kõik on juba juhtunud.

Kaks kirjandusosakonda

Absoluutselt maagiline tool koos suurepärase professor Boris Nikolajevitš Tarasoviga koos professoriga - kõnekas Tatjana Borisovna Gvozdeva koos kõige võimasama professori Stanislav Bezmovichi Jimbinoviga - suurepärase Anita Borisovna Mozhaevaga, vanemate õppejõuga ... Loengutes lummatud üliõpilastel langevad täiteautomaadid välja. Milliseid teisi kirjandusasutusi võib olla vaja, kui see on olemas?

Professor Mihhail Yuryevich Stoyanovski juhitud vene klassikalise kirjanduse ja slaavi uuringute õppetool ei ole üldse halvem. Kõik õpetajad on ilusad, kuid kes võrdlevad professor Anatoli Sergeevit Deminiga? Kõikidel teistel Moskva kirjandusinstituutidel ei ole loomingulisi haridusjuhiseid, seega on ka kirjandusinstituudi õpetajad erilised.

Sotsiaalteaduskond

Professor Liudmila Mihaylovna Tsareva juhendamisel toimuvad kõikvõimalikud imed: luuletajatega virgutud õpilased hakkavad mõtlema majandusteaduste ja politoloogiaga, kui loenguid annab dotsent Natalia Kutafina ja mõista ajaloolisi sündmusi, kui nad suudavad suhelda suurepärase õpiku autoriga ja ajaloo muuseumi direktoriga Alexander Orloviga Lomonosovi Moskva Riiklik Ülikool. Ja kuidas oleks tore suhelda Olga Vyacheslavovna Zaitsevaga pärast klasside filosoofia ja esteetika teemadel! Peaaegu sama palju kui tema loengute kuulamine - põnevus!

Selles osakonnas (ja kindlasti ka liiga) pole lihtsalt meeldejäävaid õpetajaid. Venemaal asuvatel kirjandusinstituutidel, mille eesmärk on õpetada pedagoogiat või ajakirjandust, võib olla ka häid sotsiaalteaduste õpetajaid. Kuid siin on ka õpetajad väga loomingulised.

Kaasaegse venekeelse kirjanduse osakond

Siin juhib Instituudi kunstiline õpetaja - professor Vladimir Pavlovitš Smirnov, tema õpilased mäletavad kindlasti oma elu kogu oma elu. Suurepäraseid loenguid annab professor Boris Andreeviit Leonov (ka üliõpilaste ülevaadete järgi üks lemmikõpetajaid), dotsentide Igor Ivanovitš Bolõõõs ja Sergei Romanovich Fedyakin. Praeguse kirjanduse valdkonnas on eksperdid autoriteetsemad kui selle osakonna töötajad lihtsalt ei ole - mitte nii Venemaal kui ka maailmas. Pedagoogilisest, mitte loomingulisest orientatsioonist lähtuvad Moskva kirjandusinstituudid vaevalt saavad oma katuse alla nii palju kõrgelt professionaalseid õpetajaid.

Kirjanduse ja kirjanduskriitika teooria osakond

Siin on ainult kolm inimest, aga mida! Taotlejad peavad võistlema kõrgete (väga kõrgete) võistlustega, kui nad sisenevad Litinstituteisse vähemalt sama koridori kõndides. Osakonna juhataja on professor Vladimir Ivanovitš Gusev. See on suurepärane kirjanduskriitik ja kirjanduskriitik. Venemaa Kirjanike Liidu Moskva Linnavalitsuse juhatuse esimees. Ta on ISPSi täitevkomitee sekretär (Rahvusvaheline Kirjanike Liit), ajakiri "Moskovsky Vestnik" peatoimetaja. Suurepärane õppejõud, tark mees.

Kaasprofessorid Sergei Mikhailovitš Kaznachejev ja Aleksei Antonov on omavahel huvitavad. Materjali põhjalikud teadmised võimaldavad neil nii entusiastlikult loenguid, mida õpilased ei suuda välja tuua, sest nad tahavad lihtsalt vaadata ja kuulata. S. M. Kaznachejev pidas mitmeid teaduslikke ja praktilisi konverentse pealkirja all "Uus reaalsus". AK Antonovil on põhiteadmised kriitika ja kirjanduskriitika teooriast ning tal on suurepärane loengutaluvus. Loeb mitte ainult üliõpilasi, vaid ka kõrgemate kirjanduskursuste lõpetajaid ja üliõpilasi. Ta kirjutas hulga kirjanduse teooria õpikuid.

Lisaks ülaltoodule on Litinstituteil veel kolm osakonda: vene keel ja stilistika, võõrkeeled, kunstiline tõlge. Ja igaühe puhul on õpetajad erakordsed.