Õigeusu kiriku kanooniline õigus

Venekeelne õigeusu kirik (ROC) on autokefaalne, kohalike kirikute seas maailmas viies . Praegu seisab see primaatide patriarh Kirill. Vene õigeusu kirik ühendab Ukraina, Moldova, Valgevene, Aserbaidžaani, Läti, Kõrgõzstani, Türkmenistani, Tadžikistani, Eesti, Usbekistani territooriumil elavaid usujaid.

Vene ortoloogia ajalugu on pärit Konstantinoopoli patriarhaadist. ROK-i seadme õiguslik alus on jumalikud käskud, mis sisaldavad Pühakirja ja Traditsiooni. Hiljem siia siia kuuluvad õigeusu kiriku kaonid, kiriku volitatud liturgilised tekstid, pühade elud, püha isade loodud teosed ja kiriku toll.

Venemaa kui Bütsantsi kiriku järeltulija võtsid koos temaga koos ristiususega kiriku kanoonid ja kiriku-tsiviilmäärused. Kreeka keele tõlked olid laenatud Bulgaariast või osaliselt Venemaale. Kreeka Nomokanonid moodustasid kogumi, mis sisaldas kiriku-kanooniseaduse tekste Venemaal. Kiriku administraatori raamatut nimetati roolimeheks.

Slaavi Pilot Raamatud sisaldasid mitte ainult kanooniseadust, vaid ka tsiviilotsuseid, mis olid laenatud Bütsantsi allikatest. Seda tehti, et tutvustada valitsevaid asutusi Bütsantsi kodakondsusega. Mõnikord tutvustas Vene pilootraamatutega vürstide põhikiri, mis puudutas kirikut. Siia kuuluvad ka liturgilised ja kanoonilised artiklid.

Kompositsiooni järgi olid pilootraamatud väga erinevad. Hiljem hakkasid alates XIII sajandist toimetama kaks oma redaktorit - Rjazan ja Sofia - järgnevate loetelude prototüübid. Riazan Pilot Raamat on nimekiri slaaviast, mille Metropolitan Kirill II sai saama Bulgaaria despot Jakov Svyatoslavilt. Selles on loetletud Canoni tõlgendused koos Aristeni ja lühendatud kujul.

Sofia Pilgrimi raamatute reeglites lisati Vladimirski katedraali, Vene tõtt, Vladimir, Jaroslavi ja teiste tekstide artiklid. Veelgi enam, selles raamatus ei ole kanooniline õigus esitatud mitte lühendatud tekstide, vaid nende täieliku väljaandena vastavalt nomokanoni tõlkele. Trükitud roolimehe esimene väljaanne tehti 1650. aastal patriarhi Josephi järgi. Riazanite nimekiri võeti aluseks. Patriarhi Nikoni all 1652. aastal ilmus raamat väljaande muudetud kujul. Hiljem, juba XVIII sajandil, viidi Pilot Book nov revolutsioon läbi ja trükiti 1787. aastal. Sellest tehti järgnevad väljaanded, mis sisaldasid ROC-i kanoonilist õigust.

Pilootraamat on oma väljakujunenud kujul kahes osas. Esimesed, välja arvatud ajaloolised artiklid, sisaldavad väljavõtteid apostoolistest resolutsioonidest, kohalikud ja universaalsed nõukogud, Püha Apostlite reeglid, Püha Isad. Kõik tekstid on esitatud lühendatud kujul ja moodustavad nelikümmend ühe peatüki.

Teises osas esitatakse riigi tsiviil-Bütsantsi õigusaktid. Lisaks on Kreeka kanoonlaste baasil loodud tekste: "Abielu müsteeriumist" ja "Seaduslike abielude kohta". Kiriku distsipliini, jumalateenistuste ja muude teemade kohta, mida nende autorid - kreeka patriarhid ja kirikuõpetajad puudutasid - on mitmeid artikleid. Teine osa koosneb kahekümne üheksast peatükist. Igaüks neist on varustatud teemaindeksiga.

Kuna Venemaa arendas oma kanooniseaduse, siis kaotas raamatu teine osa oma tähenduse. Nad arendasid järk-järgult oma hartaid, eeskirju ja eeskirju, mis olid kavandatud kajastama kiriku tegevuse igapäevast, maalist aspekti. Üldiselt kutsutakse kirikliku valitsemise valdkonna õigusakte üles olema hea vahend konfliktide lahendamiseks, kohtuprotsesside läbiviimiseks ja elu lihtsustamiseks.

Piloodi raamat pole kiriklikes õigusaktides ainus. Vene õigeusu kirikus on ka teisi kanooniseaduse allikaid, sealhulgas liturgilised raamatud (voldikud, templid, teenistusraamatud), mis sisaldasid kanoonilisi reegleid ja erinevaid kogusid.